Renessanss

Ajastu oli 15.-16.sajandil. Hakati huvi tundma antiikaja kunsti, kirjanduse ja filiosoofia vastu, mistõttu nim. renessansiaega   ka antiikkultuuri taassünniks (pr.k. la renaissance-taassünd).
Avastati, et juba enam kui 1000 aastat tagasi  oldi arengus  palju kaugemale jõutud. See  innustas  inimesi uute teadmiste otsinguile. Ausse tõusis mitmekülgselt haritud inimene.
Renessanss tekkis Itaalia rikastes linnriikides, esmalt Firenzes ja levis sealt tasapisi edasi kogu Euroopasse.
Kui varem oli kunsti tellijaks kirik, siis nüüd said seda endale lubada ka rikkad linnakodanikud, kes soovisid oma paleede seinu kaunistada. Kõige esinduslikumaks linnaks sai Firenze. Sealsete mõjukate  elanike kodudeks said palazzod.

 Video:Arhitektuur

Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Kõrgrenessansi ajal töötas Itaalias kolm suurt meistrit, kelle elutöös peegeldub kogu see huvitav kunsti ja kultuurijanune ajastu. Need meistrid on Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael.

ILU 
Video:Riietus

Sel ajal kasutasid kosmeetikat nii linna- kui maanaised. Ilu usuti sündivat harmooniast. Ometi on ajaloolased oletanud, et meiki kasutati ainult pidulikel puhkudel. Alusvärv oli ikka valge ja selleks kasutati endiselt tinavalget. Seda värvi kanti nahale nii mitmes kihis, et selle alt polnud näha isegi kortse ning värviga kaeti ka kael kuni rindadeni. Ihaldatuim näonahk oli elevandiluukarva. Puudrit kasutati isegi pesemise asemel. Kulme hakati vähehaaval pruuniga rõhutama ning need vormiti õhukesteks ja kumerateks. Kõrge laup oli endiselt moes, nagu ka suured silmad. Lauge toonitati antimoniga, kuid ripsmevärvi ja silmakontuuri ei kasutatud, ehkki renessansiaegsete maalide järgi võiks nii oletada. Põsepuna kasutati vermilliooni ja moodne värvitoon oli päikeseloojangupunane. Suu oli väike.