Barokk

Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid.Barokki peetakse üldiselt 17. sajandi kunstistiiliks, mõnevõrra ulatus see ka 18. sajandisse, mõnel maal kestis isegi selle III veerandi lõpuni.

Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus.

Maalikunstis valitsevad tumedamad toonid, kujutatava ümarus ja keerukus. Kompositsioon on sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. Maalisid sujuvate värviüleminekutega. Ilma kindlate piirjoonteta. Tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu. Nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult. Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud pingeliselt hoogsad stseenid. Palju on neis ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi, žeste, taevasse tõstetud pilke. Pildid ise on rahutud ja rõhutatud on diagonaalsuunad.

Video:Barokk kunst

ILU

Barokk soosis meelelist ja lopsakat moeideaali. Barokiajast kuulsaim tõlgendaja oli Rubens, kelle maalitud kopsakates heledalokilistes naistes peegelduvad ehtsa barokiaegse naise jooned.

Meik oli suhteliselt napp. Tähtsaim oli naha valge värv, mis saavutati tinavalge, kriidi ja vismuti abil või riisi- ja nisujahupuudritega. Viimased olid mõistagi nahale tervislikumad. Ülalau värvimiseks kasutati mõnikord hennat ning kulme ja ripsmeid rõhutati söega. Põsepuna toon oli roosipunane ja seda kanti põskedele küllaltki ümmarguse laiguna. Suu oli täidlane ja erepunane. Ajastu lõpupoole muututi meigi ja värvide kasutamises julgemaks.