Muistne Egiptus

Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a.
Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul.
Arhitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid.

Egiptuse skulptuuris on väga palju lihtsaid, kuid ülevalt mõjuvaid teoseid, milletaolisi pole loonud ükski hilisem ajastu. Värvitud puust või lihvitud kivist kujusid täidab eriline väärikus. Vaaraosid kujutati sageli ühesugustes asendites, kas seismas sirgelt, käed küljel ning üks jalg veidi teise ees või siis istuvana.Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena - lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid.

Erilise õitsengu tõi kaasa vaarao Echnatoni valitsusaeg 14. sajandil e.m.a. Siis pääsesid kunsti ka tõsielu sündmused. Muu hulgas loodi vaimustavaid teoseid valitseja tütardest ja abikaasadest, kaunitar Nofretetest, kes on mõjutanud isegi meieaegset iluideaali.  Video: Muiste Egiptuse näod ILU Umbes 3000 e.m.a, oli Egiptuses aadli tunnuseks kiilaks raseeritud pea, millel oli ka kliimat arvestades praktiline väärtus. Samas nõudis mood, et tähtsamatel sündmustel kaeti pea parukaga. Egiptlased täiustasid looduse poolt loodut oma kosmeetikakunstiga. Näod olid ruuged, huuled ja küüned värvitud ning juuksed ja jalad õlitatud. Isegi naist kujutavatel skulptuuridel olid silmad värvitud. Kellel oli see võimalik, lasi endale ka kirstu kaasa panna seitset sorti kreemi ja kahte sorti ruuži. Mõned kasutusel olnud õlid on leidnud oma koha ka tänapäeva kosmeetikas.