Värvid

Punane

Punane on kõige silmatorkavam ja tähelepanunõudvam kõigist värvidest. Vana-Roomas oli punane võimukandjate sümboliks, samas tähenduses on punane kardinalirüü. Idapoolsetes kultuurides on punane sageli kasutatud pulmatseremooniate juures kui puhtuse, süütuse ja pühendumisküpsuse värv.  

Punane on psühholoogiliselt ärritav-erutav, olenevalt inimesest ja olukorrast see kas aktiviseerib, annab jõudu, muudab elurõõmsamaks ja soodustab suhtlemist või tekitab rahutust ja närvilisust. 

Kollane

Kollane on värviringi kõige heledam, väljapoolekiirgavam ja säravam värv. Aasias on kollane keiserlik, püha värv. Kollane kombinatsioonis mustaga on hoiatav värv. Ta tähistab rõõmu, õnne, optimismi, idealismi, kujutlusvõimet, lootust, päikesepaistet, suve ja kulda.

Sinine

Taeva värv. Võib-olla seetõttu kõikides kultuurides universaalselt rahu, turvatunde, vaikuse, stabiilsuse, harmoonia, ühtsuse, usalduse ja tõe värv.  Ent sinine vihjab ka depressioonile, kurbusele.

Sinine on juutide püha värv. Sinine on kõige usaldusväärsem ja armastatum värv. Taevas ja meri, on meie ettekujutuses alati sinised.

Roheline

Roheline on kõigist värvidest kõige looduslikum ja staatilisem. Lääne kultuuris sümboliseerib roheline viljakust ja värskust. Vanas Egiptuses oli roheline pühitsetud lootuse, rõõmu ja kevade värviks. Roheline seostub hea õnne, turvatunde, nooruse, helduse ja viljakuse, aga ka kogenematusega. Tänapäevases kontekstis on roheline ka looduskeskkonna, turvatunde ja tervislikkuse sümbol.

Valge

Läänes tähendab valge puhtust ja süütust, ülestõusmist ja lootust kristlikus liturgias. Hiinas on valge leinavärv kuigi see pole tohutult kurb, kuna omaksed kannavad valget saates surnut täiuslikku varjupaika ehk taevasse
Valge on veel selguse, puhtuse, valgustatuse, valguse ja positivismi värv.

Must

Must on surnuvankri värv ning sümboliseerib läänemaailmas leina ja surma. Must on nihilistlik, vihjab kartusele ja unustusele.Must on seotud teadmatu või salajasega, vihkamisega, pimedusega, pahelisusega, õelusega ja ebakindlusega. Paljude inimeste jaoks tähendab must elegantsust.

Hõbedane – kerge, õiglus, ehedus, kuu, naiselikkus, kaitse, peegeldus.
Kuldne – vaimsed autasud, Jumal, mehelikkus, päike, valgustus, elutarkus, jumalate kingitus tarkuse või võimete näol.

20. sajand

Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism.

Kubism

20. sajandil on ka kunstiga äritsemine mõõtmatult kasvanud - hea ja tunnustatud kunst leidis kindla koha soodsate kapitalimahutuste loendis.

Abstraktsionism

Kunstipilt on väga kirju ja hägusate piiridega, paljugi on veel lahterdamata ja aja poolt paika loksutamata.

Sürrealism

ILU

20. sajandil on jumestus ja selleks kasutatavad vahendid täielikult muutunud. Vahendid ei ole enam mürgised, vaid isegi tervendavad ja kaitsvad. Jumestuse tugevus on aastakümneti vaheldunud ja sellele on mõju avaldanud naisiidolid ja nn look`id, mida on loodud vastavalt moevooludele. Paljud moeloojad on välja töötanud oma jumestusvahendid ja andnud väga täpseid soovitusi meigi tegemiseks.

Video:Mood

Impressionism

Impressionism oli 19. sajandi kunstivool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.
Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid.

Realism

Realism kui kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni.

 Video: Realism Prantsusmaal

Kaasaegsete olmestseenide kujutamisel võeti kasutusele seni ainult ajaloomaalile omane suur formaati. Populaarsed olid jutustava süžeega ühiskonnakriitilised maalid.
Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid.

Romantism

Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine
Kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu.

 Video:Romantism

ILU

Rõhutati naha heledust ja rõõsat jumet peeti sobimatuks. Jumestus oli aga väga kerge ning muuhulgas ei liialdatud ka enam puudriga. Valge alusvärv jäi püsima kogu sajandiks. See saavutati endiselt tsingi ja vismuti abil. Huulevärvi ja põsepuna kasutati tagasihoidlikult, vaid pisut roosat varju – ja sedagi püüti peita. Kulmujoon kaldus allapoole ja silmi rõhutati mustade kontuuridega.

Klassitsism

18. sajandi teisel poolel arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud otseselt antükkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks.

Osa prantsuse klassitsismi tekkepõhjustest on ühiskondlikku laadi. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti.
Klassitsism pidas iluideaaliks vana-kreeka ja -rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses monarhia.

Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust

Rokokoo

Lühike, ent hiilgav õitseaeg valitses Euroopas 18. sajandil. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamentidega ja kergesisuliste maalingutega.

 Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid.

Video:Rokokoo
 
ILU

Rokokoo on rõõmus, kerge ja unenäoliselt romantiline ajajärk. Naine on suursuguselt naiselik, ehkki pisut tasakaalutu. Nägu pidi olema väike, ent kleit tohutult lai ja parukas kõrge. Nahavärv on endiselt valge ja kasutusel on endiselt tinavalge ning vismut. Kasutatud koostisosad olid mürgised ja põhjustasid peavalusid, silmapõletikku, hammaste väljalangemist ja ekseeme. Puudrit ja põsepuna kasutati ohtrasti. Värv kanti ümara laiguna põse alaossa. Mürgised olid ka huulte punaseks värvimiseks kasutatud ained, värvitooni määras kasutaja seisus. Õukonnadaamid kasutasid granaatpunast, kodanlaseprouad roosat ja halva kuulsusega naised võrdlemisi lillat tooni. Värvaineteks olid elavhõbesulfiidid, mis kahjustasid nahka ja põhjustasid halva lõhnaga hingeõhku.

Rokokoonaise kulmud olid õhukesed, poolkuukujulised ja pruuni tooni. Oma kulmud aeti maha, kitkuti välja või eemaldati kustutamata lubjaga ja asemele joonistati puusöega uued. Ripsmeid määriti rasvaga. Väga levinud olid nüüd ilusünnimärgid.

Stiilipidudel soovis iga naine olla teistest naistest kaunim ja silmapaistvam. Selle aja soeng oli kooslus lilledest, lindikestest ja kivikestest. Parukaid toestati traatidega ja täideti kõikvõimalike ehitusmaterjalidega, et need püsti seisaksid. Juuksed keerati ümber raami, mis oli täidetud vati, riide või põhuga ning tsementeeritud vastava pastaga. Niimoodi valminud soengud kujutasid laevu, linnupuure ja muud sellist koos kõige elavaga.
Video:Tänapäeval